Pakri Rannad MTÜ
baltisuvi.ee

Nõukogude invasioon ja kommunistlik ideoloogia kõrvaldasid rannarootsi kultuuri nii Eestis kui ka Pakri saartel nende strateegilise asukoha tõttu. Punaarmee saabudes deporteeriti kogu elanikkond 1940. aastal. Enamik Pakri elanikest läksid tagasi oma kodumaale Rootsi. Nõukogude ajal olid mõlemad saared täielikult suletud militaartsoon, mis oli polügooniks sõjalennukitele ja -laevadele. Avar maastik oli kaetud põõsaste ja puudega, niitudel ei karjatatud ühtegi karilooma. Ainus, mis takistas saarte täielikku metsistumist, oli sagedased metsatulekahjud pärast suurtükiväe ja lennukipommitamist. [...]Nõukogude invasioon ja kommunistlik ideoloogia kõrvaldasid rannarootsi kultuuri nii Eestis kui ka Pakri saartel nende strateegilise asukoha tõttu. Punaarmee saabudes deporteeriti kogu elanikkond 1940. aastal. Enamik Pakri elanikest läksid tagasi oma kodumaale Rootsi. Nõukogude ajal olid mõlemad saared täielikult suletud militaartsoon, mis oli polügooniks sõjalennukitele ja -laevadele. Avar maastik oli kaetud põõsaste ja puudega, niitudel ei karjatatud ühtegi karilooma. Ainus, mis takistas saarte täielikku metsistumist, oli sagedased metsatulekahjud pärast suurtükiväe ja lennukipommitamist. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal sai elu saartele tagasi pöörduda ja vandalismi haavad hakkaksid paranema. www.pakrirannad.eu