Tudulinna hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam Alutaguse vallas Lemmaku külast põhja pool, ajalooliselt Roostoja jõeks nimetatud vooluveekogu Särjetõkke kärestikul. Jaam rajati aastatel 1947–1950 sõjajärgse maaelektrifitseerimise käigus ning selle ehitamine kujunes üheks Virumaa tuntumaks kohaliku tööjõuga rajatud elektrifitseerimisobjektiks.
Tudulinna ümbruse jõgede veejõudu kasutati siiski juba ammu enne hüdroelektrijaama ehitamist. Tagajõe ja Roostoja ääres paiknes ajalooliselt arvukalt vesiveskeid ning 1930. aastatel püüti olemasolevate veskite veejõudu kasutada ka [...]Tudulinna hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam Alutaguse vallas Lemmaku külast põhja pool, ajalooliselt Roostoja jõeks nimetatud vooluveekogu Särjetõkke kärestikul. Jaam rajati aastatel 1947–1950 sõjajärgse maaelektrifitseerimise käigus ning selle ehitamine kujunes üheks Virumaa tuntumaks kohaliku tööjõuga rajatud elektrifitseerimisobjektiks.
Tudulinna ümbruse jõgede veejõudu kasutati siiski juba ammu enne hüdroelektrijaama ehitamist. Tagajõe ja Roostoja ääres paiknes ajalooliselt arvukalt vesiveskeid ning 1930. aastatel püüti olemasolevate veskite veejõudu kasutada ka elektri tootmiseks. Arst Jaan Kerge kaalus esmalt generaatori paigaldamist Roostoja ääres asunud Karlsoni vesiveskisse ning hiljem eraldi elektrijaama rajamist Särjetõkkele.
Esialgne elektrijaam töötas ligikaudu kümme aastat. Väikeste kohalike elektrijaamade tähtsus vähenes Eesti elektrivõrgu tsentraliseerimise järel ning 1950. aastate lõpus või 1960. aasta paiku jäi Tudulinna jaam seisma. Pärast aastakümneid kestnud seisakut tugevdati vana paisu ja rekonstrueeriti elektrijaam 1998. aastal. Elektritootmine taastati 1999. aastal; uue jaama koguvõimsus on 150 kW.
2016. aastal tunnistati elektrijaama hoonest, paisust ja paisul paiknevast jalakäijate sillast koosnev kompleks kultuurimälestiseks. Mälestise registrinumber on 30376.Wikipedia
