Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal kuulub mõis Tartu maakonda Kastre valda.
Enne mõisat oli seal 3 km ülesvoolu ja teisel pool Emajõge Uue-Kastre piiskopilinnus (saksa Warbecke), mis ehitati 14. sajandil. Uue-Kastre piiskopilinnus sai purustusi 16.–17. sajandil nii Liivimaa sõjas kui ka Poola-Rootsi sõdades, hävis lõplikult aga Põhjasõjas. Pärast linnuse hävimist rajati mõis, mis sai linnuse järgi nimeks Kaster. Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna [...]Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal kuulub mõis Tartu maakonda Kastre valda.
Enne mõisat oli seal 3 km ülesvoolu ja teisel pool Emajõge Uue-Kastre piiskopilinnus (saksa Warbecke), mis ehitati 14. sajandil. Uue-Kastre piiskopilinnus sai purustusi 16.–17. sajandil nii Liivimaa sõjas kui ka Poola-Rootsi sõdades, hävis lõplikult aga Põhjasõjas. Pärast linnuse hävimist rajati mõis, mis sai linnuse järgi nimeks Kaster. Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis.
1765. aastal müüs vabahärra Otto Reinhold von Rosen Kastre mõisa krahv Andreas von Manteuffelile, 1790. aastal müüs krahv Gotthard Andreas Mannteuffel Kastre mõisa Karl Otto von Löwensternile,
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Alexander Jacob Otto von Essen, kellel kuulus ka läheduses asunud Mäksa mõis. Kastre mõisasüdame omanik Aleksander Jakob Otto Essen (1878–1939) suri Tartus 61-aastaselt 25. oktoobril 1939.
1924. aastal vaestemajana asutatud Kavastu Invaliididekodu hävines 1944. aastal lahingute käigus ja sealsed asukad koliti ümber Kastre mõisa härrastemajja. Sestpeale on mõisa peahoone olnud hooldekodu käsutuses, mis alates 1997. aastast kannab nime Hooldekodu Härmalõng.
Mõisahoonete juures asub kaitsealune Kastre park.Wikipedia
