Taani Kuninga aed
Linnamüüri‑äärne maasiiluke Toompea kagupoolsel neemikul on läbi aegade püsinud hoonestamata alana ja enamasti kuulunud linnale.
Ühe vana legendi kohaselt said taanlased oma rahvuslipu Tallinnast. Kui nad olid kaotamas 15. juulil 1219. aastal toimunud lahingut, olevat see lipp neile otse taevast antud ja lahingu käik pöördus nende kasuks. Taanlaste võit tõi kaasa enam kui sada aastat kestnud Taani kuninga valitsusaja Tallinnas ja Põhja‑Eestis.
Legendi mälestuseks on rajatud siia ka Taani lipu plats.
Oletatavalt rajas Taani [...]Taani Kuninga aed
Linnamüüri‑äärne maasiiluke Toompea kagupoolsel neemikul on läbi aegade püsinud hoonestamata alana ja enamasti kuulunud linnale.
Ühe vana legendi kohaselt said taanlased oma rahvuslipu Tallinnast. Kui nad olid kaotamas 15. juulil 1219. aastal toimunud lahingut, olevat see lipp neile otse taevast antud ja lahingu käik pöördus nende kasuks. Taanlaste võit tõi kaasa enam kui sada aastat kestnud Taani kuninga valitsusaja Tallinnas ja Põhja‑Eestis.
Legendi mälestuseks on rajatud siia ka Taani lipu plats.
Oletatavalt rajas Taani kuningas Waldemar II aeda 13. sajandil torni. Hiljem kasvas aias ohtrasti kibuvitsasid, magedaid sõstraid, lodjapuid ja teisi, paepealsele omaseid põõsaid.
19. sajandil kujundati siia avalik iluaed, mis oli Piiskopiaia ja Kuberneriaia kõrval Toompea olulisemaid haljasalasid, seda näitab 1825. aasta Tallinna kindlustuste plaan. Erilise atraktiivsuse annavad aiale sellega külgnevad linnamüüri tornid.
Aed on kujundatud mitmekülgselt ja oli väga puuderikas. Praegu kasvab seal 20 puud, millest mitu on põlispuud.
Vaata lisaks: http://kuhuminna.tallinn.ee/Kohad/taani-kuninga-aed
Galerii: /galerii?g=174
Viimati muudetud 21.02.2024
Jaga sotsiaalmeedias
Facebook
Twitterm.tallinn.ee