Hirvepark on dendroloogiliselt üks paremini uuritud parke Tallinnas läbi kogu oma ajaloo. Neist uuringutest näeme, kui pika elueaga ning kui vastupidavad on olnud ühed või teised siinsed eksoodid. 1906. aastal kasvas pargis 208 erinevat puittaime, nendest 40 okaspuud ja üle 100 lehtpuu ning ligi 140 põõsast. Liigirikkus on ajapikku küll kõvasti vähenenud, kuid see on ikka veel märkimisväärne. Nii on 2003. aastal pargis loetletud 103 liiki puid ja põõsaid, millest võõrliike lausa 88. Nendest puuliike 51 ja põõsarindes 17 isendit. 2007. a sügisel kasvas Hirvepargis 102 erisugust [...]Hirvepark on dendroloogiliselt üks paremini uuritud parke Tallinnas läbi kogu oma ajaloo. Neist uuringutest näeme, kui pika elueaga ning kui vastupidavad on olnud ühed või teised siinsed eksoodid. 1906. aastal kasvas pargis 208 erinevat puittaime, nendest 40 okaspuud ja üle 100 lehtpuu ning ligi 140 põõsast. Liigirikkus on ajapikku küll kõvasti vähenenud, kuid see on ikka veel märkimisväärne. Nii on 2003. aastal pargis loetletud 103 liiki puid ja põõsaid, millest võõrliike lausa 88. Nendest puuliike 51 ja põõsarindes 17 isendit. 2007. a sügisel kasvas Hirvepargis 102 erisugust liiki. Kuna park sai sõjas vähe kannatada, on see säilinud liigirikkana. Tänaseks on enamus algselt pargis kasvanud okaspuid vanuse tõttu hävinud. Kahjuks on enamik eksoote esindatud siin vaid ühe isendina. Taasiseseisvumise järel on tasapisi ettevõtluse arenedes ka puukoolid mitmeidki Hirvepargi eksoote paljundatud. Nii võime kohata mitmete linnade avalikes ruumides Hirvepargist paljundatud noori haruldusi. Näiteks torkab silma noori lõhislehise hõbevahtra ´Wieri’ gruppe ja kirjulehiseid mägivahtraid ’Leopoldii’ mitmel pool ka Tallinna linnahaljastuses. www.tallinn.ee
