Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal asub endine mõisasüda Vana-Võidu külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas. Peahoones (härrastemajas) tegutseb Viljandi Kutseõppekeskus.
1914. aastal kuulus mõisale 2388,64 hektarit müümata mõisamaad, 97,36 ha müüdud mõisamaad, 241,54 ha müümata kvootemaad, 230,02 ha müüdud kvootemaad, 3225,86 ha müümata talumaad, 2 kõrvalmõisa, 3 kõrtsi, 8 ühikut müüdud mõisamaad, 5 ühikut müüdud kvootemaad, 56 talu.
Mõisa (Waydema) on esimest korda mainitud 1504. aastal. [...]Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal asub endine mõisasüda Vana-Võidu külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas. Peahoones (härrastemajas) tegutseb Viljandi Kutseõppekeskus.
1914. aastal kuulus mõisale 2388,64 hektarit müümata mõisamaad, 97,36 ha müüdud mõisamaad, 241,54 ha müümata kvootemaad, 230,02 ha müüdud kvootemaad, 3225,86 ha müümata talumaad, 2 kõrvalmõisa, 3 kõrtsi, 8 ühikut müüdud mõisamaad, 5 ühikut müüdud kvootemaad, 56 talu.
Mõisa (Waydema) on esimest korda mainitud 1504. aastal. Keskajast kuni 1622. aastani kuulus mõis Wrangellidele, 1919. aastal oli mõisnik Friedrich von Stryk. 1822. aastal eraldati Vana-Võidu mõisast Uue-Võidu (Karula) mõis (Neu-Woidoma). .
Keskajal kuulus mõis Viljandi komtuurkonda, 1909. aastal Vana-Võidu valda. 1939. aastal asus endine mõisasüda Viljandi vallas. Aastat 1992 kuulus mõisasüda Viiratsi valda, 2013. aasta lõpust kuulub see Viljandi valla koosseisu.
Mõisa peahoone ehitati 19. sajandi keskel ja algul oli see ühekorruseline. Aastal 1939 ehitati kahekorruseliseks. Eesti NSV ajal 1970. aastatel pikendati juurdeehitisega J. Gagarini nimelise Näidissovhoostehnikumi peahoone mõlemat tiiba. Aastal 2015 nõukogudeaegsed juurdeehitised lammutati ning peahoone restaureeriti. Mõisahoones asub kooli muuseum, IT-erialade õppeklassid ja ruumid pidulike sündmuste tähistamiseks. Arhitektuuriliselt on peahoone hilisklassitsistlikus stiilis.Wikipedia
