Looduslik kollase nartsissi kasvukoht
baltisuvi.ee

Looduskaitseala. Nartsiss hakkab õitsema aprilli teises pooles.
Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht on kollase nartsissi kasvukoht Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Sookalduse külas. Kasvukoht jääb Aovere–Kallaste–Omedu maanteel sõitjate nägemisulatusse. Aastatel 1964–2021 oli kasvukoht looduskaitse all. Kaitseala pindala oli 0,3 ha. Kollane nartsiss metsistub ehk hakkab looduslikult levima väga harva. Liik jõudis Eestisse Tartu Ülikooli botaanikaaia vahendusel 1807. aastal. Kokkuleppeliselt kulub taimeliigi naturaliseerumiseks ehk looduslikes kooslustes inimese abita iseseisvalt levimiseks 250 aastat. Kuna Sookalduse nartsissid pole selles [...]Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht on kollase nartsissi kasvukoht Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Sookalduse külas. Kasvukoht jääb Aovere–Kallaste–Omedu maanteel sõitjate nägemisulatusse. Aastatel 1964–2021 oli kasvukoht looduskaitse all. Kaitseala pindala oli 0,3 ha. Kollane nartsiss metsistub ehk hakkab looduslikult levima väga harva. Liik jõudis Eestisse Tartu Ülikooli botaanikaaia vahendusel 1807. aastal. Kokkuleppeliselt kulub taimeliigi naturaliseerumiseks ehk looduslikes kooslustes inimese abita iseseisvalt levimiseks 250 aastat. Kuna Sookalduse nartsissid pole selles kohas kasvanud üle 250 aasta, siis ei loeta nende kasvukohta looduslikuks. Legendi kohaselt käis Sookalduse Singli talu perepoeg Peep 1880. aastate lõpul või 1890. aastate algul tööl Saare mõisas ja armus sealsesse mõisapreilisse. Kui mõisapreili isa sellest kuulis, jäi Peep töökohast ilma, kuid mõisapreili kinkis poisile armastuse ja kiindumuse märgiks ühe nartsissisibula, öeldes, et nii kaua, kuni nartsissid õitsevad, püsib nende armastus. Peep pistis nartsissisibula talu akna alla mulda ja see hakkas paljunema. Nartsiss kohanes uue elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud. Wikipedia